1900-1910

Ajastu 1900-1910 

20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette.Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. 

  Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega „läks“ sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti, et peanupu otsa kuhjatud stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele. Niisugust pompaduurstiili, mis sai populaarsekstänu Gibsoni tüdrukule (Gibsoni tüdruk oli pikk, sale, rinnakas ning S-kujulise figuuriga, kael oli peenike ja pikk ning juuksed olid omakorda selle rõhutamiseks üles kuhjatud), kandsid peaaegu kõik. 

 Soengu ehtimine kammidega, mis olid sageli graveeritud ja teokarpide või koguni vääriskividega kaunistatud, tuli moodi ja läks moest välja, lilled olid aga moes kogu aeg. Tukad olid lisand, mille lõikamist paljud kaalusid, kuid oma põhikujult jäi soeng siiski rangelt endiseks. Juuste harjamine oli juuksehoolduses tähtis rituaal ja säravaid ning läikivaid kiharaid pesti sagedamini kui ühelgi varasemal ajastul. 

 Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga pruugiti varasemast vähem. Ripsmete rõhutamiseks kasutati värvi sees immutatud kammi. Väga populaarsed olid esimesed püsilokid Karl Nesslerilt New Yorgist. Viimaste tegemine võttis kaksteist tundi aega ning olid väga kallid. Varasemalt keerasid naised lokkide tegemiseks oma juukseid riideribadesse, või siis kasutasid algelisi lokiraudasid ja -tange, tänu millele said alguse peanaha ja kõrvade kõrvetamine. Ka üksikute lokisalkude väljalangemine polnud mingi haruldus.
   Reklaamiti rohkelt valejuukseid, ihaldusväärseks saanud pehme lopsakuse andis juuste tagasikammimine. Sambana sale kael oli ajastule omase stiili jaoks  hädatarvilik, tohutu suureks ja raskeks muutunud kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Tähelepanuäratavateks olid õhtutualettide juurde kantavad sulgede ja kalliskividega peapaelad. Kaunistuse kõrgust rõhutati dekoltee sügavusega. http://soengukunstiajalugu.weebly.com/1900-1910.html